Uudised

Indrek Leppik ja Jüri-Karl Leppik Äripäeva veebilehes ärikeelust2016-12-28

Eestis ei ole ärikeeld levinud praktika ja isegi keelu saamise tagajärjel on võimalik tegevust jätkata nii, et isik ei ole küll formaalselt äriühingu juhtorgani liige, kuid on äriühingu nn faktiline juht.

Advokaadibüroo GLIMSTEDT partneri Indrek Leppiku sõnul saab äriühingu juhi tegevust piirata ärikeeluga juhul, kui ettevõtte suhtes on algatatud pankrotimenetlus. „Samas on isegi ärikeelu saamise tagajärjel võimalik tegevust jätkata nii, et isik ei ole küll formaalselt äriühingu juhtorgani liige, kuid on äriühingu nn faktiline juht. Selle jaoks kasutatakse juhatuse liikmetena oma tuttavaid või nn tankiste, kes täidavad faktilise juhi antud korraldusi.“

Kuidas takistada äriühingute juhte, kes on süstemaatiliselt viinud ettevõtteid pankrotti?

Küsimusele, kuidas on võimalik ebaausate ettevõtjate tegevust lisaks ärikeelule piirata, vastas advokaadibüroo GLIMSTEDT jurist Jüri-Karl Leppik, et vastuseks võib olla ettevõtluskeeld. „Ettevõtluskeelu eesmärgiks on tähtajaliselt kõrvaldada ettevõtlusest isikud, kes ei osale ettevõtluses ausalt. Selle puhul on piiratud isikute tegutsemine ka äriühingu faktilise juhina. Samas on ettevõtluskeeldu võimalik määrata lisakaristusena üksnes teatud kuritegude eest süüdimõistmise järgselt: kelmus, usalduse kuritarvitamine, altkäemaksu andmine või vahendamine, mõjuvõimuga kauplemine, avaliku usalduse vastane kuritegu või majandusalane kuritegu.“

Täispikkuses artiklit saate edasi lugeda SIIT.



KONTAKT

Kai 1, Tallinn, Estonia