Uudised

Mida on vaja teada hüperlinkimisest?2016-09-22

Euroopa Kohtu hiljutisele lahendile tuginedes võib internetis lingi jagamine kaasa tuua autoriõiguste rikkumise. Varasem kohtupraktika lubas viidata veebilehtedele, kui neis sisalduvad autoriõigustega kaitstud teosed olid juba internetis kättesaadavad. Nüüd aga tuleks hüperlinkijal esmalt veenduda, kas need teosed on viidataval veebisaidil ikka seaduslikult või mitte.

Meie büroos intellektuaalse omandi teemadele spetsialiseerunud advokaat Pirjo Jha leiab, et kõik hüperlinkijad peaksid olema väga teadlikud, millistele veebilehtedele ja sisule nad viitavad. „Hiljutine kohtulahend loob selgemad juhised ka Eesti õiguspraktikale. Eriti tähelepanelikud peaksid olema ettevõtjad, kes soovivad just ärilistel eesmärkidel viidata veebilehtedele, kus on jagatud teoseid, mis võivad olla autoriõigusega kaitstud," lisab Jha.

Hüperlinkimine ärilisel eesmärgil

Kui ettevõtja jagab linki ärilistel eesmärkidel, siis tuleb kontrollida, kas viidataval veebilehel oleva teose avaldamiseks on saadud autori nõusolek. Selleks tasuks ühendust võtta viidatava veebilehe haldajaga ja ebapiisava vastuse korral autori endaga. Juhul, kui kontrollkohustust ei täideta ning hüperlink viitab ebaseaduslikult avaldatud teosele, siis loetakse ka lingi jagaja autoriõiguste rikkujaks.

Hüperlinkimine mitteärilisel eesmärgil

Kui isik jagab linki vaid erahuvidest, nt oma blogikeskkonnas, ja sellega ei kaasne rahalist kasu, siis on see lubatud. Autoriõigusi rikutakse juhtude, kui hüperlink võimaldab ligipääsu teosele, mis senini oli kättesaadav vaid piiratud isikutele (nt kaitstud sisu on kättesaadav vaid ajakirja registreeritud kasutajatele) või isik on teadlik viidatava veebilehel oleva teose  ebaseaduslikust üleslaadimisest. Soovituslik on veenduda viidatava veebisaidi sisu seaduslikkuses.

KOHTULAHENDIST LÄHEMALT:

Euroopa Kohtu 8. septembri 2016 otsus käsitles ajakirjade väljaandja Sanoma Media Netherlands BV (Sanoma) poolt tellitud ja internetis ebaseaduslikult üleslaetud fotofailidele hüperlinkimist, mida tegi korduvalt uudisteväljaanne GS Media BV (Media). Nimelt oli Sanoma  tellinud fotod ning saanud fotograafilt ka ainuõiguse need paar kuud hiljem ajakirjas Playboy avaldada. Enne fotode ilmuda jõudmist pani aga teine meediaväljaanne Media enda veebisaidile üles teemakohase artikli viitega fotodele. Lisatud oli hüperlink Austraalia veebisaidile, kus oli võimalik alla laadida fotode failid. Peale Sanoma nõudmist eemaldas Austraalia veebisait fotod. Media keeldus aga hüperlinki eemaldamast. Selle asemel avaldas ta üha uusi artikleid ning lisas alati ka viite mõnele teisele veebilehele, kus fotod ebaseaduslikult taas leitavad olid. Fotode „ametliku“ ilmumise ajaks olid need arusaadavalt jõudnud kaotada oma uudisväärtuse.

Euroopa Kohus tõi lahendis mängu kaks uut mõistet: „teadlikkus“ teose kaitstusest ning „ärilise eesmärgi taotlemine“. Esiteks leidis kohus, et isik ei riku autoriõigusi kui hüperlingi kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke (nt eraisikutest blogijad). Erandiks on, kui hüperlinkija teadis või pidi teadma, et viidataval veebisaidil üleslaetud teos on seal ebaseaduslikult (nt on autor hüperlinkijat sellest teavitanud). Erandiks on ka see, kui isiku hüperlink võimaldab pääseda ligi teosele, millele juurdepääs oli autori poolt piiratud (nt oli foto senini kättesaadav vaid ajalehe registreeritud kasutajale). Teiseks tõi kohus välja, et ärilisi eesmärke taotlevalt hüperlinkijalt (nt meediaväljaanded) eeldatakse, et nad kontrollivad, kas viidataval veebilehel oleva teose avaldamiseks on saadud autori nõusolek või mitte. Juhul, kui kontrollkohustust ei täideta ning hüperlink viitab ebaseaduslikult avaldatud teosele, siis loetakse hüperlinkija autoriõiguste rikkujaks. Kohus luges tõendatuks nii Media ärilise eesmärgi hüperlinki kasutamisel kui ka teadlikkuse autoriõiguste rikkumisest. Kohtulahendiga saab lähemalt tutvuda siin.

Geeniuse avaldatud artiklit saad lugeda siit.



KONTAKT

Kai 1, Tallinn, Estonia