On v\u00e4ga h\u00e4iriv, et k\u00f5igi erakondade huvi on hiilivalt alanud valmiskampaanias suunatud massidele ja populismile ning ettev\u00f5tjatele ei lubata seekord mitte midagi, kirjutab ettev\u00f5tlusk\u00f5rgkooli Mainor magistri\u00f5ppe juht Janus Paurman.<\/p>\n
Erakonnad ei tee veel n\u00e4htavat valimiskampaaniat, kuid poliitikud pakuvad vargsi juba ideid v\u00e4lja, et testida nende kandepinda ja valijate meelsust.
\nRatsionaalne meel saab sellisest poliitikute k\u00e4itumisest aru ning poliittehnoloogiliselt teevad erakonnad v\u00f5imule p\u00fc\u00fcdlevate organisatsioonidena k\u00f5ik \u00f5igesti. Eestis on valimisealisi isikuid veidi \u00fcle 900 000 inimese, samas kui ettev\u00f5tlike inimeste osakaal nendest j\u00e4\u00e4b ainult 20 protsendi ligi. Poliitikute teguviisi v\u00f5ib m\u00f5ista, aga see ei t\u00e4henda, et selle peaks heaks kiitma.<\/p>\n
Ettev\u00f5tja h\u00e4\u00e4l ei kosta<\/strong> Majandusega suudab tark ning teadlik ettev\u00f5tja arvestada ja p\u00fc\u00fcab seda ka prognoosida. Muutlikud poliitilised t\u00f5mbetuuled on kahjuks need, mille vastu ei suuda \u00e4ri tegev inimene end kaitsta ning see muudab ettev\u00f5tlusega tegemise Eestis j\u00e4rjest keerukamaks.<\/p>\n Millised ideed levivad?<\/strong>
\nLisaks poliitikute poolt h\u00fclgamisele on ettev\u00f5tjatel keeruline ka enda h\u00e4\u00e4lt \u00fchiskonnas maksma panna. Ettev\u00f5tja ei saa \u00fcksi hakata avalikult vastu t\u00f6\u00f6tuskindlustuse ideele v\u00f5i \u00f6elda, et \u00f5lleaktsiis peaks siiski olema v\u00e4iksem, sest see s\u00f6\u00f6b meie kasumeid.
\nSelliselt k\u00e4itudes kuulutataks ettev\u00f5tja lihtsalt kulakuks v\u00f5i rahaahneks persooniks, kes m\u00f5tleb vaid kasumist. Kurb on t\u00f5deda, et edukaks ettev\u00f5tjaks olemine ei ole Eestis enam populaarne ega tunnustatud.
\nEttev\u00f5tjaid tunnustatakse aastas korra v\u00f5i kaks ning kiidetakse nende panust, kuid samas heidetakse nende teele ette pidevalt uusi takistusi, mis on seotud kas ebasoodsate otsuste, t\u00f5usva halduskoormuse v\u00f5i ebastabiilsusega poliitilises protsessis.<\/p>\n
\nM\u00f5tleme korra tagasi viimastele poliitilistele ideedele, mis \u00fchiskonnas uudisk\u00fcnnise \u00fcletasid, ning sellele, keda need ennek\u00f5ike k\u00f5netavad ja mis eesm\u00e4rke t\u00e4idavad.
\nT\u00e4iendav t\u00f6\u00f6\u00f5nnetuskindlustuse maks. Sotsiaaldemoraadid pakkusid v\u00e4lja, et ettev\u00f5tjad peaksid hakkama veel t\u00e4iendavalt tasuma t\u00f6\u00f6\u00f5nnetuskindlustust, millel on kahjuks j\u00e4rjekordse varjatud maksu tunnused. Ettev\u00f5tte jaoks saab see olema j\u00e4rjekordne lisakulu. Puuduvad m\u00f5juvad p\u00f5hjendused, miks sotsiaalmaksetest, mis on ettev\u00f5tetele niigi suur rahaline koormus, enam ei piisa.
\nT\u00f6\u00f6tukassa reformimine. Riigi suur plaan t\u00f6\u00f6tukassa reformimisest ei saa samuti olla ettev\u00f5tjatele r\u00f5\u00f5mus\u00f5numiks, sest amet on v\u00e4ga selgelt v\u00e4lja \u00f6elnud, et hakkab toimetama ka t\u00f6\u00f6tavate inimeste t\u00f6\u00f6h\u00f5ive ja \u00fcmber\u00f5ppega.
\nEttev\u00f5tlussektori jaoks t\u00e4hendab see seda, et firma makstavast t\u00f6\u00f6tuskindlustusmaksest hakatakse \u00fcmber \u00f5petama nende endi t\u00f6\u00f6tajaid, et t\u00f6\u00f6turul mujale liikuda.
\nV\u00e4ikeaktsion\u00e4ride eeln\u00f5u eesm\u00e4rkide ja tagamaade suhtes tuleks olla kriitiline ning m\u00f5elda hoopis sellele, kas eeln\u00f5u eesm\u00e4rk ikka on kaitsta v\u00e4ikeomanikke.
\nV\u00f5i tajus riik siin pigem v\u00f5imalust, et v\u00e4ikeaktsion\u00e4ride kaudu on v\u00f5imalik survestada ettev\u00f5tteid jagama dividende ning maksma seel\u00e4bi tulumaksu? On ju viimane olnud riigil pidevalt pinnuks silmas, sest Eesti ettev\u00f5tted istuvad enda rahakuhja otsas, kuhu riik k\u00fc\u00fcsi taha ei saa.
\nKui ise ei saa, siis ehk saame teiste abiga.<\/p>\n