\u201eEuroopa Liidu ja Eesti kliimaeesm\u00e4rgid n\u00fcgivad meid aina enam kasutusele v\u00f5tma rohelisi k\u00fctuseid. Eriti t\u00e4htis on see transpordis, kus Eesti k\u00fctusekulu SKT kohta \u00fcletab Euroopa keskmist lausa kahekordselt.
\nSeet\u00f5ttu n\u00e4eme keskkonnas\u00f5bralikul ja kodumaisel biometaanil suurt potentsiaali, seda enam, et n\u00f5udlus rohegaasi j\u00e4rele peaks Eestis l\u00e4hiaastatel h\u00fcppeliselt kasvama,\u201c \u00fctles Bioforce juhatuse liige Henry Uljas.<\/p>\n
Uljas selgitas, et nad ei ehita uut jaama nullist, vaid see kerkib olemasoleva Aravete Biogaas O\u00dc tootmis\u00fcksuse k\u00f5rvale, kus praegu tehakse biogaasist soojust ja elektrit. \u201e\u00dchiste arutelude tulemusena Aravete Biogaasiga j\u00f5udsime j\u00e4reldusele, et m\u00f5istlikum on koostootmise asemel keskenduda hoopis biometaanile, mille j\u00e4rele on Eestis praegu suur vajadus,\u201c \u00fctles Uljas.<\/p>\n
Nii investeerib Aravete Biogaas enda poolt 1,3 miljonit eurot, et ehitada uus eelmahuti, uus j\u00e4relk\u00e4\u00e4riti ja hakkepuidu katlamaja, mis on vajalik eeltingimus uue k\u00fctuse tootmiseks. Bioforce rajab aga 2,7 miljoni euro eest tootmis\u00fcksuse, mis suudab biogaasi puhastada ja teha sellest biometaani. \u201eTulemuseks on maagaasiga v\u00f5rdse k\u00fcttev\u00e4\u00e4rtusega, aga t\u00e4iesti keskkonnas\u00f5bralik k\u00fctus, mida saab kasutada n\u00e4iteks \u00fchistranspordis,\u201c m\u00e4rkis Uljas.<\/p>\n
Uus jaam hakkab aastas tootma ligikaudu 35 GWh rohegaasi, mis on oma mahtudelt v\u00f5rreldav teiste Eesti biometaani tootmis\u00fcksustega. Peamine tooraine tuleb k\u00f5rval asuvast Aravete Agro lehmalaudast, osa orgaanilisi j\u00e4\u00e4tmeid tuuakse ka toiduainet\u00f6\u00f6stusest. Biometaani plaanitakse tarnida Tallinna gaasitanklatesse, mis varustavad k\u00fctusega Tallinna uusi gaasibusse. \u201eNii liigume j\u00e4rk-j\u00e4rgult transpordisektori emissioonide v\u00e4henemise suunas,\u201c lisas Uljas.<\/p>\n
Bioforce alustab uue tootmis\u00fcksuse rajamist t\u00e4navu s\u00fcgisel. Prognooside kohaselt hakkab jaam biometaani tootma 2022. aasta jaanuaris. Ehitusj\u00e4rgus annab see t\u00f6\u00f6d umbes paarik\u00fcmnele inimesele, hiljem j\u00e4\u00e4b p\u00fcsivaid t\u00f6\u00f6kohti Aravete Biogaasis ja Bioforce Aravetes hinnanguliselt seitse.<\/p>\n
Bioforce O\u00dc on 2017. aastal loodud energiaettev\u00f5te, millel on kolm peamist tegevussuunda: biometaani tootmine, surugaasitanklate (CNG) ja reoveek\u00e4itluse lahenduste pakkumine. Bioforce\u2019i t\u00fctarfirma Bioforce Infra v\u00f5itis rohkem kui aasta tagasi Tallinna Linnatranspordi surugaasibusside tankimishanke ja ehitas Peterburi tee bussiterminalide juurde Baltikumi suurimat surugaasitankla. Analoogse tankla tuleb ka Kadaka tee bussiterminalide juurde.<\/p>\n
Aravete Biogaas O\u00dc rajas 2012. aastal Aravetele Eesti tolleaegse suurima p\u00f5llumajandusliku biogaasijaama, mis v\u00f5imaldab soojuse ja elektri tootmiseks kasutada p\u00f5llumajanduses tekkivaid k\u00f5rvalprodukte. Pool ettev\u00f5ttest kuulub Aravete Agro ASile ja pool Baltic Biogas O\u00dcle, viimase omanik on U.S. Invest AS.<\/p>\n