fbpx
tallinn@glimstedt.ee +372 622 6006
Pronksi ja Jõe tänava hankest: teised pakkujad ei pea olukorraga lihtsalt leppima

Pronksi ja Jõe tänava hankest: teised pakkujad ei pea olukorraga lihtsalt leppima

Tallinnas Pronksi ja Jõe tänava ehitushankega päevavalgele tulnud olukord on vastuolus seadusega ning ekslikult arvatakse, et niisuguses olukorras ei ole teistel pakkujatel võimalik enda huve kaitsta, kirjutavad advokaadibüroo Glimstedt Estonia juristid Maria Veermäe ja Ringo Heidmets.

Viimastel päevadel ajakirjanduses tähelepanu saanud Pronksi-Jõe tänava hanke puhul käskis hankija, enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, hanke tingimust tõlgendada viisil, et täismahus tänava sulgemine on dokumentide kohaselt keelatud. Hankija tõlgendus on kõikidele pakkujatele kohustuslik ja midagi, millega pakkujad peavad oma pakkumuse koostamisel (sh hinnastamisel), enne pakkumuse esitamist, arvestama.

Ehitusvaldkonna spetsialistide arvates võib Pronksi-Jõe tänava renoveerimise maksumuse erinevus, tänava täismahus sulgemise korral vs selle osalise sulgemise korral, küündida mitme miljoni euroni.

Arvestades riigihanke eeldatavat maksumust on tegu kahtlemata märkimisväärse vahega. Märkimisväärseks muudab selle veel enam asjaolu, et valdkonnas tegutsevad ettevõtted konkureerivad omavahel riigihangetel osaledes tihti vaid mõne-protsendilise hinnaerinevusega. Pakkumuste koostamise ja esitamise otsuse vastuvõtmiseks ettevõtete poolt läbiviidud riskianalüüse kahtlemata mõjutasid hankija antud selgitused.

Hankija seeaeg antud selgitustega võrreldes täna hankedokumentidele teistsuguseid tõlgendusi anda või lepingut muuta, on vastuolus riigihangete üldpõhimõtetega nagu ettevõtete võrdne kohtlemine ja läbipaistvus. Sealt edasi võib ohustatud saada ka kohustus kasutada rahalisi vahendeid säästlikult olukorras, kus tõenäoliselt ebaseadusliku (olenemata kas teadliku või mitte) menetlemise tulemusena on privilegeeritud ühte konkreetset ettevõtet. Antud juhul saab hanke võitja teostada töid endale meeldivatel tingimustel, milles majanduslikud riskid on tavapäratult maandatud.

Elame õigusriigis ning kohalikel omavalitsustel ja riigiasutusel tuleb riigi raha kasutamisel lähtuda
seadustest.

Ka ajakirjanduses viimastel päevadel avaldatu jätab mulje, et olukorraga tuleb leppida. Tuginedes kehtivale praktikale on pakkujatel (kes osalesid, aga ei võitnud või need kes loobusid osalemast) siiski võimalus ka antud olukorras oma õigusi kaitsta sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamise taotlemise teel.

Ettevõtjal on võimalik tugineda väitele, et tema kui hankest huvitatud isik oleks teadnud, et hankeleping sõlmitakse sellistel tingimustel, nagu see seda täna täidetakse, oleks ta ka pakkumuse teinud või teinud hoopis teistsuguse hinnaga pakkumuse. Ettevõtjate huviks on, et hangetel saaks osaleda võrdsetel tingimustel ehk eksisteeriks aus konkurents, muuhulgas, et ettevõtja saaks tugineda hankija kehtestatud tingimuste ja hankija antud selgituste ning olla kindlad nende püsimajäämises.

Arusaadavalt tooks tühine leping kaasa hankijale koormavad tagajärjed. Samas hetke lahendus on
vastuolus riigihangete põhimõttega ning ka valdkonna ettevõtjad kannavad omapoolset kohustust mitte aktsepteerida kujunenud olukorda.

 

Artikkel “Juristid Pronksi ja Jõe tänava hankest: teised pakkujad ei pea olukorraga lihtsalt leppima” avaldati Äripäevas: https://www.aripaev.ee/arvamused/2022/10/28/juristid-pronksi-ja-joe-tanava-hankest-teised-pakkujad-ei-pea-olukorraga-lihtsalt-leppima

Autorid: Ringo Heidmets, Maria Veermäe